ForeverMissed
Kallid meie pere ja Kristjani sõbrad, töökaaslased, lähedased…

Täname teid kõiki, et olete jaganud Kristjani ootamatu lahkumise valu, jagades helgeid ja meeleolukaid mälestusi temast ning avades uusi tahke meie Kristjanist. See kõik oli ja on jätkuvalt meile suureks toeks.

Kutsume teid Kristjani sünnipäeval 5. juunil 2021 kõikidele sõpradele ja kaasteelistele avatud kokkusaamisele meie maakodus Vaiksool Pringis Valgamaal (ca 5 km Kuutsemäest). Saab telkida, matkata, grillida, istutada puid, jagada lõkke ääres jm mälestusi. Teeme ühiselt nii, et kõigil oleks mõnus ja tunneksime, et Kristjan on ikka koos meiega.

Ka mälestuste leht jätkab, et suhelda ja meenutada ning ühiselt edasi minna, ka kokkusaamist korraldada. Jagame siin infot!  Lehte jääb jätkuvalt haldama Herman (rullherman@gmail.com)

Et kavandamine paremini sujuks, oleks tore, kui saate maikuu jooksul anda Kristjani õele Katrile (katripaas@yahoo.com või Messengeris) teada, kes tulemas on. Katrilt saab ka juhiseid kohaletulekuks ja muud korralduslikku infot, aga muidugi võite ka teiste pereliikmetega plaane pidada



Posted by Ülle Jaakma on March 13, 2021
Head teed, Kristjan! Jääme soojusega meenutama sinu sõbralikkust, asjalikkust, tarkust ja sügavat vaimu....

Ülle ja kõik meie pere vanemad ja nooremad liikmed
Posted by Kadri Leetmaa on March 13, 2021
Kaugete aegade ühised hetked on siinsamas ja päris ... Aeg on inimestele ... Head teed Sulle.
Posted by Tiina Vares on March 11, 2021
Sügav kaastunne perele ja sõpradele...
Kristjanil oli ikka asjadest oma arvamus, kuid ta oli selle väljendamisel peenetundeline ja tasakaalukas. ja sageli ka humoorikas.

Tiina
töökaaslane Riigikontrollist
Posted by ANDRUS OOVEL on March 11, 2021
Me oleme teekäijad. Valguse poole. Selles on mõte, nii igavese homse, kui teisel pool aega kulgeva elu tähenduses. Ehk on selles ka lohutus?
Ehk on lohutsus ka selles, et maailm on saanud osa Kristjani imest. Olnu on tuhat kord parem olematusest.

Sügava kaastundega,

Mari ja Andrus
Posted by Jane Väli on March 11, 2021
Kristjan oli alati heatahtlik. Alati. Alguses olime mõlemad tudengid. Aastaid hiljem kolleegid. Tema hea tahe ja inimestes ennekõike parima nägemine kestis ja jäigi kestma.

Minu sügav kaastunne lähedastele
Kolleeg Töötukassast
Posted by Herman Rull on March 10, 2021
Kristjan oli suure lugemuse ja laia silmaringiga. Mälumängus teadis Kristjan peaaegu alati vastust, kui teemaks oli ajalugu või poliitika.

Kristjani õde Kristiina
Posted by Herman Rull on March 9, 2021
"Meeskonna liikmena oli ta isik, kellele sai loota, kellega sai arutada ja argumenteerida seisukohti. Tal oli omapärane huumor, tagasihoidlik oma arvamuse väljendamisel, aga see arvamus oli tal alati olemas."

Kolleeg Töötukassast
Posted by Herman Rull on March 9, 2021
"Isikuna oli ta tasakaalukas, hindas peresuhteid ning hindas head nalja. Kalamees ja suure lugemusega. Osales edukalt töötukassas ennustusvõistlusel ja mälumängu tiimis. Oli toetav inimene. "

Kolleeg Töötukassast
Posted by Herman Rull on March 9, 2021
"Kolleeg, kes oskas näha töös suuremat pilti, oli heatahtlik, vastutulelik ning kaasa mõtlev. Kristjan oli kohtumisteks põhjalikult ette valmistunud."

Kolleeg Töötukassast

Leave a Tribute

 
Recent Tributes
Posted by Ülle Jaakma on March 13, 2021
Head teed, Kristjan! Jääme soojusega meenutama sinu sõbralikkust, asjalikkust, tarkust ja sügavat vaimu....

Ülle ja kõik meie pere vanemad ja nooremad liikmed
Posted by Kadri Leetmaa on March 13, 2021
Kaugete aegade ühised hetked on siinsamas ja päris ... Aeg on inimestele ... Head teed Sulle.
Posted by Tiina Vares on March 11, 2021
Sügav kaastunne perele ja sõpradele...
Kristjanil oli ikka asjadest oma arvamus, kuid ta oli selle väljendamisel peenetundeline ja tasakaalukas. ja sageli ka humoorikas.

Tiina
töökaaslane Riigikontrollist
his Life

Lapsepõlv

Kristjan sündis Tartus 5. juunil 1974. Esimesed eluaastad elas ta Annelinnas, kuid siis kolis ta perega Tammelinna Kotka tänavale. 80ndatel, kui Kotka tänaval alles majad valmisid, oli naaberlastega palju toredat  avastamist ja mängimist. Kristjan on mängude käimalükkaja, ilma temata mäng ei tahtnud edeneda. Kristjani noorem õde Katri mäletab ikka seda, kuidas talle räägiti, et kui Kristjan ja Kristiina (vanem õde) väiksed olid siis, mängiti selliseid ja teistsuguseid mänge. Eriti põnevad tundusid olümpiamängud, kus tehti läbi kõik spordialad, mis olid kavas 1980 a Moskvas toimunud mängudel. Katrile tundus ikka, et õel-vennal oli küll väga mõnus lapsepõlv.

Kooliaeg

Koolis käis Kristjan Tartu. 5. keskkoolis, millest tänaseks on on saanud Tamme Kool ja Tamme Gümnaasium. Ka kooliajal oli Kristjan ümbritsetud heade sõpradega, kellega jätkus lustlikke ettevõtmisi ka väljaspool kooliaega ja väljaspool Eestitki. Ühelt sellisest retkelt Karakumi kõrbesse tõi Kristjan jope taskus kaasa kilpkonna, kes oli pere armastatud lemmikloomaks üle 20 aasta.
Üks eriti äge matk oli Ukrainasse Karpaatidesse 1990a, just sellel ajal kui Eesti taasiseseisvus. Sellel retkel vallutas Kristjan koos sõprade ja vanema õega Kristiinaga kolmel korral Ukraina kõrgeima tipu Hoverla ja selle naabruses oleva Petruse.

Ülikooliaeg

Pärast keskkooli asus Kristjan õppima Tartu Ülikoolis esmakordselt avatud avaliku halduse erialal. Ülikooli ajast on Kristjanil palju sõpru ka Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringist, kellega koos käidi põnevatel matkadel. Kõige kõrgemaks mäeks, mis Kristjan jõudis vallutada oli Elbrus – mis on jäänud paljudele alpinistidele kättesaamatuks.
Pärast ülikooli käis Kristjan ennast täiendamas majandusteaduse magistriõpingutel Visbys.

Recent stories
Shared by Airike Altnurme on March 25, 2021
Ma mäletan Kristjanit, kui inimest, kes oli kõigi sõber ja kellele meeldis sõpradega koos olla.

Arvan, et ta mõtles nii: "Elu peab huvitav olema"  kui
- matkadel pani proovile enda ja teiste teadmised, osavuse ja mängulisuse...
- sain hüüdnimeks Siisike;
- andis teada, et kui talle külla jõuame, peame ikka signaali ka andma;
Ja me signaalitasime  tänava algusest peale.
- saatis mu emale kaardi, kus kirjas - Palju õnne sünnipäevaks ja toredat vanaemaks olemist!
Kristjan tegi kõik, et kõigil oleks hea... 

Tänan Kristjanit ja ta peret ilusate mälestuste eest!
Airike
Shared by Herman Rull on March 15, 2021
Armas sõber Kristjan,

pole veel suutnud Sinust mõelda minevikuvormis. Lihtsalt reisides, õppides, elutrikke jagades tekivad suhted, millel pole ajalist mõõdet. Need lihtsalt on, ajatud ja kirkad.
Sinule mõeldes meenub sõber, kes on eelkõige väga soe, hooliv, tark ja hea lastetoaga (ps! aitäh vanematele!).
Tihedamatel õpinguaastatel olid sageli innustaja mingile järjekordsele tegevusele, retkele, võimalikule jamale :))) - Sa olid katalüsaator. Selliseid algatusi saatis alati Sinu hea huumor. Isegi nii harva, kui Sa torisesid, siis kõrvaltvaatajatele oli see ikka naljakas. Sa lihtsalt polnud toriseja, pigem mini-mossitaja.
Tagantjärgi saab öelda, et Sinus on rohkem avantüürlikku geograafi olemust kui enamustel "päris" geograafidel. Näiteks see sama Kadri Leetmaa poolt kirjeldatud hääletusreis 1994 suvel Mount Blancile, kus me neljakesi (2 paarina) tollase Saksamaa transiitviisaga (tänan siinkohal Sinu ema Tiiut, tänu kellele me selle saime!) alustasime ja teisel hääletuspäeval üksteist kaotasime. Nimelt Sinul oli väga suur raamiga spetsiaalne seljakott, teistel ka midagi normaalset, aga minul mingi suvaline ENSV "OH ja AH matkal" stiilis kott. Sai siis otsustatud nii, et minu seljakotti paneme kogu nelja inimese toiduvaru (Turisti eine põhiliselt) ja Sinule minu matkasaapad koos kogu vahetusriiete sh. aluspesuga. Noh plaanis oli ju igal õhtul kokku saada. Aga võta näpust - peale esimest päeva kaotasid paarid üksteist ja kohtusid alles 1 kuu hiljem, Kotka tänava Paaside staabis. Ehk minu kogu 1 kuu riietus oli see, mis esimesel päeval selga jäi, aga kott oli toitu täis! Teil Kataga ei olnud kahjuks süüa, küll aga oli kogu täiskomplekt minu tagavarariideid. Aitäh Sulle, et vedasid minu riided ja saapad Mount Blancile ja veel koju tagasi!
Selle reisi ajal läbisime 1 kuu jooksul 12 riiki (muidugi ilma viisadeta!?), kasutades talupojatarkust ja algajate hulljulgust. Ps! Tollal oli korralik piirivalve kõikjal, ilmselt oleks üsna koomiline olnud olukord, kus Sinu kotist oleks läbiotsimisel leitud paras ports naiste aluspesu ja matkasaapad. Ja selliseid naljakaid olukordi juhtus Sinuga alati! No kasvõi Sinu prillid! Kui need polnud järjekordse ürituse käigus mõrase klaasita, kõverad või kadunud, siis oli see pigem erand.
Ja Sinu pere - aitäh, et Sa avasid oma kodu uksed ja lasid tutvuda oma perega. Meid, matkakaaslasi, oli alati palju, me polnud just vaiksed ja ontlikud, pigem armastasime sauna ja vaidlemisi. Kõige selle juures ei tajunud ma kordagi, et me polnud Teile teretulnud. Sul on suur süda, et jagasid seda kõike meiega.
Sa olid üks eriline frukt ja suur tänu selle eheduse eest!

Jään Sind igatsema!
Kessu

Tore väike mälestus

Shared by Kristiina Raudsepp on March 15, 2021
See võis olla aastal 1999 või 2000, kui EPA klubis toimus tantsupidu, mille käigus põrandal reipalt ja süüdimatult ringi põrgelnud Kristjan Paasile anti õhtu parima tantsija auhind. Paas käis laval auhinda kätte saamas ja tervitas sealt rõõmsalt oma austajaid.