Koolis käis Kristjan Tartu. 5. keskkoolis, millest tänaseks on on saanud Tamme Kool ja Tamme Gümnaasium. Ka kooliajal oli Kristjan ümbritsetud heade sõpradega, kellega jätkus lustlikke ettevõtmisi ka väljaspool kooliaega ja väljaspool Eestitki. Ühelt sellisest retkelt Karakumi kõrbesse tõi Kristjan jope taskus kaasa kilpkonna, kes oli pere armastatud lemmikloomaks üle 20 aasta.
Üks eriti äge matk oli Ukrainasse Karpaatidesse 1990a, just sellel ajal kui Eesti taasiseseisvus. Sellel retkel vallutas Kristjan koos sõprade ja vanema õega Kristiinaga kolmel korral Ukraina kõrgeima tipu Hoverla ja selle naabruses oleva Petruse.

Pärast keskkooli asus Kristjan õppima Tartu Ülikoolis esmakordselt avatud avaliku halduse erialal. Ülikooli ajast on Kristjanil palju sõpru ka Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringist, kellega koos käidi põnevatel matkadel. Kõige kõrgemaks mäeks, mis Kristjan jõudis vallutada oli Elbrus – mis on jäänud paljudele alpinistidele kättesaamatuks.
Pärast ülikooli käis Kristjan ennast täiendamas majandusteaduse magistriõpingutel Visbys.

Kristjan armastas oma perekonda ja elas kõigi tegemistesse alati kaasa. Kui keegi perest reisile minekut planeeris, oli Kristjanil alati varnast võtta kasulikke soovitusi, mida vaadata või ette võtta. Kristjan armastas väga oma õdede lapsi ja nemad armastasid teda, sest Kõmmiga (nii oli Kristjani hüüdnimi perekonnas) oli tore käia näiteks lennukite õhkutõusu ja maandumist vaatamas või muuseumis. Kõmmi oskas rääkida asjadest lihtsalt ning kõigile arusaadavalt. Samas oli jutus on tarkusetera. Alati oli Kõmmil külla tulles kaasa midagi maitsvat või mõni põnev mänguasi või lihtsalt tore tegevus. Nii nagu lapsepõlves oma sõprade seas, ei olnud Kõmmil kunagi ideedest puudus. Küll sai Kõmmiga koos tehtud pajupilli, meisterdatud vibu,  püütud kala, lennutatud tuulelohet või küpsetatud hatšapurit.

 

Kristjani töises fookuses oli alati auditeerimine. Seda tööd tegi ta Riigikontrollis, Justiitsministeeriumis, Rahandusministeeriumis ja Töötukassas. Kõikjal oli ta armastatud kolleeg, kelle seisukohti hinnati ja kelle muhe huumorimeel oli rõõmuks paljudele.